Eksperiment

Kuna viimasel ajal on olnud palju juttu kaunist loodusest või sellest, et teda nõnda raske leida on, siis sihitult suure rahvahulga sees hulkudes tulin korraga mõttele, et peaks tegema eksperimendi, vaatama, kas õnnestub leida kaunist loodust. Esmalt muidugi ehmatasin ära, et ma polnud juba tunnipikkuseks kujunenud hulkumise käigus üldse märganud enda ümber sagivaid inimesi, olin nad enda jaoks taustsüsteemiks lülitanud, käisin neist mööda neid märkamata. Siis aga, usinasti eksperimendi kallale asudes, läks asi põnevaks. Lihtsalt, tekkis hasart. Ja eks see viga ikka peab minu silmades olema, kui ma isegi sellise rahvasumma seest ei suutnud kaunist loodust leida. Täiesti hämmastav, valimisse mahtusid ju sajad meesolevused. Vaatasin, mis ma vaatasin, aga ei hakanud suurt mingit kaunist loodust silma. Nii et, kui on olnud juttu sellest, et siin Eestis ringi käies on kaunist loodusest puudus käes, siis kehtib see ka üldisemalt. Või ehk olen ma minu ümber leiduva Eestimaise kauni looduse poolt nii ära rikutud, et kõik mujal toimuv mind täiesti külmaks jätab?

Muidugi tuli mulle selle kõige keskel meelde see plakat, mis Euroopa Liiduga liitumise referendumil propagandavankri ette rakendatud oli: "Rohkem ilusaid mehi!" Kus nad nüüd siis kõik on? Kuigi jah, mina ei saagi miskit nõuda, sest mina hääletasin Euroopa Liiduga liitumise vastu - ehk siis, seesugused on minu vitsad. Kaunist loodust ei kusagi.

Aga, tegelikult, olin just nädalajagu varem nautinud üht vaadet kaunile loodusele, keda silmitsedes ikka ja aina sõnasin (küll vaid omaette, aga siiski): "Sa näed nii pagana hea välja!" Selles see asi vist ongi: kohalik kaunis loodus on mu ära võlunud ja teised kaunid loodused ei pääsegi löögile.