Nädalavahetus pakkus taaskord terava mõistmise ja tajumise, et ma ikka üldse ei oska soome keelt. Ja ma pole kunagi arvanudki, et ma võiks soome keelt osata, pigem võiks olla terve rida teisi keeli, mida ma osata võiks, või millest mul vähemalt aimu on.
Niisiis, mina tean väga kenasti, et ma soome keelt ei oska. Ja olen selle teadmisega ka suhteliselt rahul. Aga ma olen eestlane ja millegi pärast arvavad kõik soomlased, et eestlased kõnelevad soome keelt ilma mingite probleemideta ja saavad ka kõigest selles keeles räägitavast aru.
Aga vaat, ei saa ja kuna ma ikkagi oskan teisi keeli, siis avastasin ma, et sellises seisus, kus mind tahetakse sundida soome keelt rääkima, teen ma pigem ettepaneku keelt vahetada. Muidugi ei õnnestu see tavaliselt, vähemalt soomlaste puhul küll. Nemad enamasti mingit teist keelt ei tönka - kuidas on see võimalik, sellest ma aru ei saa. Vaikimisi peaksid nad ju rootsi keelt ka oskama, sest see on neil kooliprogrammis kohustluslikuna sees, aga kuna värskemad andmed ütlevad, et seda neile alles 6. klassis õpetama hakatakse, siis ei pruugi see ju külge jääda. Ja teisi keeli nad tõesti eriti ei kõnele - siinkohal meenub mulle eelmine aastavahetus, mil minu pidulaua ümber kogunes ka üks soome seltskond ja nende viie hulgast vaid üks suutis vaevu ennast inglise keeles väljendada.
Aga, minnes tagasi möödunud nädalavahetuse ja mulle tuttava keele kasutusele võtmise vajaduse juurde, siis see ehk räägib midagi minu kohta. Kasvõi näiteks seda, et ma ei taha rääkida keelt, mida ma mitte sugugi ei oska, lihtsalt ei taha ja kõik. Ja lõppkokkuvõttes said need soomlaste rääkimist vajavad jutud ka räägitud ja eks ma pika seletamise peale sain ikka aru ka sellest, mida nad mulle rääkisid. Ise ma omalt poolt muidugi midagi lisada ei osanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar