Pühapäev, 28. september 2008

Hägusad piirid

Kuidas eristatakse üksteisest erinevaid muusikastiile, erinevate rahvaste rahvamuusikat? Mida enam muusikat kuulan, seda rohkem leian ennast t6demas, et k6lav muusika on omavahel tihedalt läbi p6imunud. Kuigi k6la ja rütmiskeemi alusel on enam-vähem v6imalik paigutada lood mingisse geograafilisse punkti, v6ivad kaasaegsed muusikud kuulaja osavalt ära petta. Kuid tegelikult pole see oluline, sest määravaks on (vähemalt minu jaoks) konkreetne esitaja ning see, kas antud esitusviis k6netab ja kaasa haarab.

Kinnistavad kogemused kipuvad olema

Kui midagi väga meeldib, siis sisemust haarab tunne, et tahad seda aina uuesti kogeda. Muidugi leiad need v6imalused k6ike pakutavad vastu v6tta. Kuid selliste kinnistavate kogemuste arv kipub, arvestades erinevate elamuste otsimist, suhteliselt suur olema. Jääb vaid loota, et k6ige meeldiva jaoks aega ja ruumi jätkub. /Järjekordsest elamustereast p6nevat ning kaasahaaravat leides/

Neljapäev, 25. september 2008

Sügise ilu

Karged hommikud, udukangad tervitamas saabuvaid 6htuid ja ärkavaid päevi. Erksate värvilahendustega annab loodus ära viimased piisad enne, kui ennast talveks puhkama seab. K6ik see ilu haarab märkamatult kaasa ja seisatab aja, et saaksid v6imalikult kaua nautida pakutavaid kunstiteoseid.

Väikeste asjade summa on midagi väga suurt

Need on pealtnäha väikesed asjad - m6ni toetav s6na, m6ni pisike meelespidamine, m6ni tilluke tegu. Need on väikesed asjad, mis v6ivad kahe silma vahele jääda. Kuid nii see pole, sest on märkajaid, kes teavad, et iga sellise teo taga on hoolimine, vastastikkune austus ja ausus, millele v6id alati kindel olla. Ja et need on ühe suure ja tugeva mosaiigi - s6pruse - pisikesed killud.

Naeratus näol

Millised on need m6tted, mis toovad Sulle naeratuse näole? Kes on need inimesed, kes alati südamesse soojust kannavad? K6iki neid m6tteid ja inimesi on üksjagu ning üheskoos annavad nad Sulle sellise j6u, et eluraskused osutuvad peaaegu olematuiks. Eks siis tuleb loota, et ise oskad neid rikkusi piisavalt hoolikalt hoida.

Teisipäev, 16. september 2008

Vajadus soojuse järele

Ei tea, kas on p6hjuseks temperatuurimuutus v6i hiljutised sagedased vaba6huüritused, kuid olen endas avastanud tungiva vajaduse soojuse järele. M6nusa soojuse saavutamisest on saanud otsekui eesmärk omaette - ilma selleta ei oskaks justkui ollagi. Ja kuidagi ei mahu pähe, kuidas suvesoe nii ootamatult sügiseselt l6ikava k6ledusega asendus. Kuid sobivalt riietudes jääb üle vaid sügist nautida - leekivad ladvad, kepslevad kastanid, tantsivad t6rud ja arvukad linnuparved l6unamaalennuks valmistumas.

Ühe uue seikluse algus

Nii, esimene samm on astutud. Samm, millest v6ib alguse saada üks järjekordne imeline seiklus. Praegu on vaja kannatlikkust, et ootamisega hakkama saada. Ja kui on piisavalt 6nne, siis ehk t6esti saab seiklusest asja. Selle aja peale ehk asetuvad ka teised asjad oma kohtadele - nemadki paistavad praegu äraootavad olevat.

Reklaamidest

Kuulates raadiost reklaame, olen ennast leidnud m6tlemast, et minu jaoks on nad valesti üles ehitatud. Enamasti tabab mind selline t6demus siis, kui räägitakse mingist üritusest. K6ik kulgeb kenasti senikaua, kuni asi mind huvitama pole hakanud. Kui aga sündmuse kirjeldus minus huvi äratab, ei ole keegi raatsinud enam reklaami l6pus teada anda, millal ja kus sündmus aset leiab. Ja nii säärased teadustused minu puhul liiva jooksevadki, sest ilma aja ja koha fikseerimiseta on s6nad üksikult k6rbes hulkumas.

Laupäev, 13. september 2008

Kellegi teise usu abil...

Kui keegi usub Sinusse rohkem, kui Sa ise julgeksid, siis selle usuga aitab ta Sind üle neist t6ketest, mis arvasid tee peal ees olevat. Sellise välise abi kaasaaitamisel avastad ennast tegemas asju, mida poleks iialgi v6imalikuks pidanud. Nii leidsin minagi ennast harjutamas asju, mida pidasin vaid tipptegijate mängumaaks ja mille proovimise peale polnud ise tulnud.

6ppimine jätkub

Igal inimesel, keda oma elus kohtad, on Sulle midagi 6petada. See on Su enda teha, kas tahad 6ppida v6i lased 6petuss6nad k6rvust mööda. Eks k6ik s6ltub ka sellest, milline on Su suhe konkreetse inimesega. On ju olemas need inimesed, kelle s6nad Sus koheselt juurduvad, samas kui m6ne teise omad Sulle kohalegi ei pruugi j6uda. Nii leian ennast m6tlemas ühe järjekordse "6ppetsükli" ajal ("Seltsimeest kunstiteadlast me oleme valmis kuulama tundide kaupa!" - tsiteerides "Noort pensionäri").

Teooria nr 2

Vahel tundub, et k6ik on nii ilus ja hea, et arvad, et enam paremaks minna ei saa. Oma viimaste aegade kogemuste p6hjal on mul tekkinud teooria - kui on hea, siis läheb veel paremaks.

Teooria nr 1

Olles sel suvel päris palju Eestis ringi s6itnud, tekkis mul teooria meie ilma kohta - igal ajal leidub Eestis vähemalt üks selline koht, kus on hea ilm. N6nda pole hea ilma nautimiseks vaja teha muud, kui 6igel hetkel 6ige koht üles leida.

Süda läheb soojaks

Kui kuulen ootamatult neid tuttavaid helisid, tunnen südames soojuse kasvamist. Miks ootamatus selliseid tundeid esile kutsub, ma seletada ei oska. Kuid see polegi ju oluline, sest tunne on hea ja m6nus. Ja ainult see loebki!

Siiski-siiski...

Kui k6ikjalt on kuulda, et suve sel aastal ei olnud, siis ma olen teist meelt. Üldises plaanis oli suurepärane suvi - k6ik plaanitu sai teoks ja enamgi veel. Ilma saab vaid kiita - ta oli pea alati hea! Ja augustis oli üks päev, kus Eestit tabas t6eliselt l6unamaine soojus. Päeva kadudes aga saabus lämbe öö lummava kuupaistega... ("Ja mu 6nn v6iks olla suur, kui te ükskord nähes kuud, m6tleksite siis ei rohkem ega vähem, kui et kurat teab, mismoodi tal seal läheb" - Jaan Tätte, "S6prade laul nr 2")

Shin

M6nus! Kaasakiskuv! Atraktiivne! Niimoodi v6iks iseloomustada Georgia ansambli Shin esitatud kava. Minu jaoks oli peamiseks v6lujaks rütm - selge ja tantsuline. Sellele lisandusid huvitava k6laga instrumendid, mitmehäälne laul, muusikute ilmselge r66m oma tegevusest. Kogu selle koosluse muutsid iseäranis kaasahaaravaks erinevate pillide vahelduvad fraasipartiid, mis l6ppesid ühises kulminatsioonis - sellest, mis algselt tundus olevat duell, kasvas välja duett. K6ik sulandunud soojusesse ja südamlikkusesse.

Refleksid

Ristmik. On vaja vasakule pöörata. Käsi hakkab otsima suunatule kangi. Ilma suunda näitama ei ole v6imalik pöörata. Kuid otsitavat pole kusagilt leida. Peale reflekside kohaselt toimimist taipad, et s6idad rattaga, mitte tavapäraselt autoga. Hea, et ristmik, kus selline segadusehetk aset leiab, on kohas, kus ebaadekvaatselt käituja kedagi ei sega.

Kolmapäev, 10. september 2008

Ja elu teeb, mis tahab...

Kentsakas on elu. Kui oma mõtete realiseerimiseks ise mitte midagi ei tee ja jääd ooteasendisse, siis võib elu ise teha Sinu eest kõik ära ja mõtted saavadki reaalsuseks. Naljakas on selliseid asju kogeda. Lihtsalt jälgida kõrvalt, kuidas sellel hetkel, kui mõni teine oleks juba suureks paanikas midagi korraldama hakanud, istud Sina ühe koha peal, lehitsed raamatut ja ootad. Ootad seda, mis nüüd edasi saab. Aeg kulgeb omasoodu ja siis hakkavad asjad toimuma - jälgid, kuidas klotsid asetuvad paika, Sind imetakse sündmuste keerisesse, mis Sind mõtte teostumiseni viivad. Ise loomulikult muigad elu üle - aitäh, võtan pakutu hea meelega vastu!

Teisipäev, 9. september 2008

Ideede generaatorid

Üht järjekordset raamatut lugedes ning sellest ühe riukaliku idee avastades leidsin ennast mõtte juurest, et kirjanikud peavad olema ideede generaatorid. Lisaks sellele, et nad loovad maailma, kuhu panevad toimetama mingid tegelased ning kirjeldavad tegelaste tegusid-toimetamisi, peavad nad oskama leida selliseid elemente, mis lugejat köidaksid. Ma ei arva, et nad seda kuidagi teadlikult teeksid või suure mõttetegevuse tulemusena esile manaksid. Arvan üpris kindlalt, et ideed tekivad õhust ja sulerüütlid on vaid nende vahendajad. Teisest küljest avastasin endast väikese kadedusekihvatuse - väljapakutud idee tundus nii huvitav, et olin veidi kurb, et ma ise midagi seesugust välja mõelda ei oska.

Reede, 5. september 2008

Mõnus lugemine

Olen sellel suvel ühe ja teise soovitusel sattunud lugema meresõitjate reisikirju. Soovituste kaudu on mulle "kätte" sattunud reisikirjad ümber maailma purjetava "Martha" meeskonnalt ja Johan Pitka "Kuldsed aastad "Lillyga"". Kuigi ma pole ei eriline seiklusjuttude ega ka reisikirjade austaja, on need kirjatükid mind lummanud. Nii pidin "Lilly't" lugedes endale mitu korda meelde tuletama, et tegemist pole ilukirjandusliku teosega, vaid ühe inimese mälestustega reaalses elus toimunud sündmustest. Lisaks on mõlemal juhul lugemise nauditavaks teinud see, et kirjapandu on olnud sorav ja kaasahaarav, pikitud värvikate olukordade, mõnusa huumori ja kaunite kõnekujunditega. Ühelt poolt selgus ja täpsus, teiselt poolt ülevoolavus ja ootamatus on need, mis mind kuidagi sellise lugemisvara küljes kinni hoiavad.

Neljapäev, 4. september 2008

Voolavad sõnad

Mõnikord avastan, et olen kirja pannud sõnu, mida ma ise ei mäleta. See on kummaline tunne - need peaksid olema sõnad mu enese seest, kuid kuidagi ei oska neid omaks tunnistada. Tagantjärele võib vaid aimata, mis on toiminud neil hetkedel, kui need sõnad talletatud on. Ilmselt on olnud tegemist voolavate sõnadega - sügavalt emotsionaalse reaktsiooniga, mida mitte kuidagi pole kontrollida õnnestunud, mingile olukorrale. Suudan vaid ajaliselt fikseerida selle, milliste sündmustega võis sõnavool esile kutsutud olla, kuid ei midagi enamat, sest kirjapandud sõnad ei pruugi toimunuga üldse haakuda.

Reaalsus annab märku

Hõljudes elust läbi kipub nii olema, et kuidagi ei lase Sa ennast häirida sellest, mis ümberringi toimub. Enese valiku kohaselt võtad maailmast vastu ainult positiivset ja nii tundubki elu ühe ilusa unenäona. Kuid siiski tuleb reaalsus vahel mürinaga sisse - torkab nõelana ümbritseva õhupalli katki - ja siis oled šokeeritud, sest pole valmis karmi eluga silmitsi seisma. Teadmine sellest, et on olemas maailma, kus kõik on nii, nagu soovid, ei tekita mingit soovi astuda sisse sellesse ellu, kus paratamatult veedad suurema osa oma asjast.

Unistus sai teoks

Kunagi märtsis kirjutasin siinsamas ühest unistusest. Kuigi mu unistustes oli see elamus veidi teistsugune, kui ta tegelikult kujunes, sai ta siiski teoks. Õige asi õiges kohas toimis väga hästi ja sain sellest emotsiooni, mida ei vahetaks mitte millegi muu vastu. Nautisin südamepõhjani iga hingetõmmet sellest unistusest ja talletasin need täiuslikkusehetked endasse, et neid õrnasti hoida ja nostalgiavajaduse tekkides jälle meelde tuletada.