Kuigi ma ei plaaninud seda kõike ette, saan praegu siiski aru, et Eestist ärakäimine ja veidi teistsuguse elu sisse minemine on ikka aeg-ajalt vajalik. Kui veel nädal tagasi lendasid mu peas ringi miljonid probleemid, mis kõik tuli ära lahendada, mõtteid ühe ja teise kandi pealt, siis vaatamata katsele neid unustada, olid pausihetked siiski liiga lühikesed. Sellest saan aru praegu, mil lühikese aja jooksul ei mahtunud mu pähe muud, kui vaid see, mis hetkel toimumas on. Ei ulatunud mu mõtted kaugemale ka sellest, mis kohe teha tuleb. Ja kuna päeval sai füüsilist tööd tehtud, siis oli õhtune aeg samuti muretu - voodi võttis enda rüppe, et siis hommikul taas päevaga alustada.
Hämmastav on mõista, kui kiiresti võib ennast täis laadida, kinni tõmmata, kui ruttu võib kätte jõuda hetk, mil oleks vaja keskenduda millelegi muule. Et poleks neid asju, mis kusagil kuklas ennast kogu aeg kerivad, mis kogu aeg endast märku annavad, ennast meelde tuletavad. Hea, kui siis on võimalik saada selliseid puhkehetki, süsteem täielikult alglaadida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar