pühapäev, 19. aprill 2015

Kuhu edasi?

Mõned ajad tagasi nägin üht und, kus olin enda jaoks omases keskkonnas, veetsin mõnusasti aega heade sõprade seltsis. Ja siis korraga pani keegi mulle käe õlale. Kes oli selle käe omanik, seda ma ei näinud, oli vaid see käsi minu õlal, mis sisendas turvatunnet ja kindlust.

Tänane öö pakkus sellele unenäole järje. Nüüd võttis üks meesterahvas mind enda embusesse ja asetas mu hellalt põrandale lamama, ikka veel mind enda käte vahel hoides. Ja kuigi sõnaline osa oli väga ühemõtteline, järgnes seekord vaid mõnusas soojas kaisutuses olek. Ja taaskord, meesterahva nägu ma fikseerida ei suutnud. Smoking hot body though.

Nii ma siis mõtlengi, et huvitav, mis toimub ja kuhu need unenäod sedasi edasi minna võiksid. Mis on siis järgmiseks faasiks, mis saab edasi. Põnevusega ootan järge.

Sellest, et ma tervelt 100 ja enama kilomeetri jagu rattaga sõitsin, ei ole vist mõtet kirjutada. Või sellest, et viimane osa unenäost sisaldas ehitusplatsist möödumist, kus üks meesterahvas oli kraana peal kõlkumas ja sealt asju alla loopimas (maapinnaga kokku puutudes need plahvatasid ja mingid rullid kerisid ennast lahti, hetk hiljem nägin, et mees kiskus ühte järjekordset katusepapi rulli katuselt lahti), ühelt ja teiselt poolt olid lähenemas politsei eriüksused, kuulivestide ja kilpidega varustatud. Kõik see muidugi väga selgelt arusaadav - need papirullid on mõjutatud sellest, et olen viimase nädala jooksul mitmel korral käinud mööda reklaamist, mis sisaldab sõna rullid ja mis tegelikult räägib ehitusmaterjalide rullidest. Teine, politseiga seotud pool on aga seotud sellega, et nii Tallinna kui ka Nizza lennujaamas nägin väga muljetavaldavalt varustatud korrakaitsjaid ja minus tekitasid nad pigem hirmu kui turvatunnet. Lisaks ka see, et linna peal ja maanteelgi on politsei kohalolek viimaste päevade jooksul olnud väga selgesti märgatav.

Kommentaare ei ole: