Unustan hingata

Viimasel ajal on mind tabanud üks omamoodi harjumus - ma unustan hingata. Ma ei tea, miks see nii on või kust selline asi tuleb, aga mitmel korral olen ennast avastanud seisust, kus mul on meelest ära läinud kopsud õhku täis tõmmata ja nad siis uuesti tühjaks suruda. Ehk siis, kui need hetked kätte jõuavad ja ma selle ära tajun, teen seda kõike teadlikult. Aga ometi peaks ju hingamine olema niivõrd loomulik tegevus, et selle peale ei peaks mõtlema. Minul aga praegu on see asi nõnda, et ilma mõtlemata suurt ei saa.