Midagi ei olnud...

Mitte midagi ei olnud, mõtlesin, et mis värk nüüd on - peab ju olema, et kuidas siis ei ole, sellist asja ei saa ju ometi olla, et ei ole. Aga näed, tuli välja, et ei ole. Mõtlesin, et kummaline, see üks kord nüüd ja ei ole, kohe üldse ei ole, ei siin ega seal ega kusagil kaugemal-lähemal. Arutlesin veel omaette, et mis siis juhtuda sai, et ei ole. Just nüüd, kui peab olema. Ja eks ma siis hiljem saingi teada, et saab olla, et ei ole ja seekord just nõnda oligi.

Irooniline, mõtlen ma praegu. Nii väike võimalus, üks tuhandest, et ei ole ja nüüd siis läkski tõeks, et ei ole. Vaat sedasi siis juhtub mõnikord, kui asjad ei lähe täpselt nii, nagu nad minema peaksid. Aga kui ei olnud, siis ei olnud, mitte midagi pole parata...