Muusikasuvi on mul olnud mitmekesine ja seda mitmekesisust otsustasin nüüd veel ühe kontserdiga rikastada, vähe teisest muusikavaldkonnast, kui tavaliselt kuulan. Ehk siis Lenna ja Vaiko Eplik "Nelgid Rapunzelile" oli see kontsert, mille võtsin endale kavva.
Ja kurb on see, et muusikalist elamust, mida sellest kontserdid saada oleks võinud, ma ei saanud. Esmalt muidugi polnud suurt midagi näha, sest kontserdipaigas oli rahvast rohkem, kui korraldajad üldse oodata oskasid. Aga see selleks, vaatamine polegi kontserdi ajal kõige olulisem asi. Peamiselt on kontserdid ikka kuulamiseks ja vaat seesugust kogemust polnud ma ammu saanud - kui puldis on helimees ja ta ei kuule, et bass käib kogu ülejäänud muusikast üle ja oma kuminaga kõik muu kuuldamatuks muudab, siis on ikka kohutavalt kurb küll.
Esimest korda tekkis mul kange tahtmine minna korraldajate juurde ja nõuda piletiraha tagasi. Võib-olla on asi selles, et ma olen harjunud sellega, et muusika on korralikult paika häälestatud, et muusika paitab kõrva, aga selle konkreetse kontserdi puhul sellist asja küll ei olnud. Aga, tundus, et suurem osa publikust ei lasknud ennast sellest häirida, nii võingi järeldada seda, et viga on vist suuresti minus...
Ahjaa, ja muidugi see kommentaar veel ka: et oli lootus, et lood on uutmoodi seadetega ja tõesti tehakse lugude vahetamist, nagu reklaam lubas. Aga ka seda ei pakkunud see kontsert. Seesuguse võrdlusmomendi tekkimisel läheb sügav kummardus siitpoolt teele hoopis Väikeste Lõõtspilllide Ühingu poole, kes ikka korra aastas jaksavad seadetega jännata - võtta oma lood ja need uue rakursi alla panna - üle-eelmisel aasta Evert Taube lugude kava Käsmu folgis, eelmisel aastal VLÜ 25. juubeli tuur, sel aastal on uusi üllatusi oodata müravabal jõuluturneel, kus teeb kaasa Pirjo Levandi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar