Sain aru, et taaskord on seis selline, kus ma ei saa iseenda vastu. Jutt, mida mulle räägiti, ei saanud kuidagi tõele vastata. Niipalju, kui mina aru sain, niipalju, kui mina teadsin. Ja eks ma siis ei suutnud seda siis ka ütlemata jätta, et minu arvates on kogu loos väike loogikaviga sees, et see, mida räägitakse, ei saa tõsi olla.
Kui selle kõige peale nüüd tagasi vaatan, siis saan aru, et selline ma olengi. Ma ei lase endale mingit udu ajada, ma lihtsalt lõikan kõik sellised asjad kohe ja alguses läbi. Selline ma olen ja sinna ma midagi parata ei saa. Eks ma tean, et see on üks mu suur viga, aga ma ei saa miskit parata, kui ma inimesi kuulan ja ka kaasa mõtlen, mitte ei lase asju ühest kõrvast sisse ja teisest välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar