Kui nukker poleks ka minu meel, ikka leian ma endas jõudu, et heita pilk taevasse. See ehk mind päästabki, see ehk ongi see võluvägi, mis mind edasi aitab.
Silmad vastu taevast, ikka märkamas, mis seal toimub. Igav on, kui pole ühtegi pilve. Aga seda põnevam, lummavam, meeliülendavam on, kui pilved taevalaotusele ilmuvad. Nagu praegugi - õrnad niidid, mõned valged tupsud. Ilus on see looduse loodu ikka!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar