Sa ei pea neid sõnu otsima, Sa võid mulle otse öelda, mida Sa öelda tahad. Ära lase ennast segada sellest, mida mina arvan või mida mina selle peale ütlen. Aga, tundub, et oma otseste küsimuste ja märkustega olen tekitanud need otsitud sõnad.
Minu ees või minu jaoks ei ole Sul vaja mitte midagi põhjendada. Iseenda jaoks on Sul vaja need asjad selgeks saada. Mina saan vaid olla see, kes küsib: kuidas Sul läheb? Helistada, sest ma hoolin.
Ja ära päri seepeale, et kuidas minul läheb. Minul läheb, kuidas parajasti läheb. Ma tean küll ja tunnen juba, seda ulakust enda sees, mis teeb kõik lollused ära, keerab kõik vindid üle võlli. Juba on suund sinnapoole võetud, eks siis nüüd on vaid tagajärgi oodata. Vaat, sedasi läheb mul. Aga, Sa ei pea seda küsimust küsima, sest Sulle ma niikuinii midagi sisulist ei vasta, sest ma tean, et see küsimus pole sisuline küsimus, see on formaalne ja viisakusest ajendatud küsimus, nõnda reageerin ka mina sellele. Võib-olla peaks eeskujuks võtma hoopis ühest inimesest, kes sai ühel hetkel aru, et keegi ei jaksa tema jutte ära kuulata, ja nüüd teadlikult "piinab" teisi oma juttudega - lihtsalt räägib, sest on lahe rääkida, tegemata välja teiste tülpinud nägudest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar