Iga järgmine hetk annab aina enam tunnistust sellest, et nali on minu kulul. Ikka võib igast minu öeldud lausest leida midagi seesugust, et kohe saab tekitada mingi teema. Ja nii ongi iga järgmine lause nali minu kulul, mina pean selle kinni maksma, kas siis oma maine või vankumatu meelega.
Mõtlen siin isekeskis, mis võiks olla selle asja põhjuseks, et see asi just nõndamoodi on. Leian nii ühe- kui ka teistsuguseid põhjuseid, aga millised antud juhul kehtivad, on raske aimata. Kuid siiski tean, et narrimüts on mul ikka peas olnud ja seepärast ilmselt on need naljad kõik ka minu kulul.
/Ehk on see kaitsereaktsioon - et mitte ise naeruväärne näida, tuleb see naljateravik kuhugi mujale suunata. Ja ju siis on, mille pärast muretseda, kui sellega nõnda kõvasti vaeva nähakse./
4 kommentaari:
Nalja võib teha küll, aga peab hoolt kandma selle eest, et kõigil oleks naljakas. Piir on õhkõrn, tean omast käest :)
Huvitav, kust läheb piir ja mis selle paika paneb? /Püüan ma isekeskis arutada, aga eks elu näitab, kas on seda piiri üldse olemas või saabki see asi nüüd siis sedasi olema./
Piir on seal, kus ilust saab pill ;)
Kui see nõnda on, siis minul on asi sedasi, et isegi, kui pill on vahepeal, siis peagi on jälle ilu...
Postita kommentaar