Mõnikord on asjad seesugused, et nad jõuavad sellisesse staadiumisse, kus nad vajavad otsustamist. Tuleb teha põhimõttelised valikud, kuhu suunas siis edasi minna. Mulle hakkab üha enam tunduma, et üks selline otsustamise koht on peagi kätte tulemas. Ja üha enam kinnistub minus arvamus, milline saab see otsus olema. Õhus on otsustavust, tunnen seda. Eks paistab, kas saab võitu kaine mõistus või võidab meeleheide. Kaalukauss on tasakaaluasendist välja löödud ning ootab kannatamatult seda raskust, mis ta ühele või teisele poole kallutaks.
Eks ikka on head sõbrad need, kes nõu annavad. Siinkohal kipub täide minema ühe sõbra öeldud lause. Samamoodi kipuvad tõeks saama minu enda sõnad ja laused siinsamas kirjutatuna. Kui ise oled otsuse teinud, siis pead sellega elama. Ja ei ole mitte kedagi, kes saaks minu eest minu elu elada. Ikka ise pean selle ära elama ja ehk tasub risk ennast ära. Vabadus maksab palju ja ma tahan seda vabadust. Peaasi, et kannatamatus mind rumalat otsust tegema ei sunniks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar