Keegi pole mulle ammu nii palju sõnu peale lugenud. Selline asi tekitab minus ebakindlust. Kuigi ma tean, et see kõik on hästi mõeldud ja korraliku hoolivusega öeldud, ei sobi mulle selline asi eriti hästi. Eks selleks, et saaksin sellised sõnad endale abiks võtta, pean oma peas ära tegema mõttetöö.
Miks on küll sedasi, et edasiminekuks vajan väljakutsed. Lihtsast toetusest on mul aga vähe abi ja see kipub mind pigem pärssima. Leidsin siit üles seletuse päris mitmele asjale. Ühelt poolt sellele, miks ühes analoogses olukorras peaaegu kildudeks pudenesin, sest hooliti minust ja kanti mu eest kenasti hoolt. Samamoodi leidsin siit seletuse sellele, miks on üks teine asi nii kenasti paigas. See on väljakutse, mis seda asja edasi viib. Ja kui on väljakutse, siis tunnen ennast hästi - on, mille poole püüelda, on, kuhu pürgida.
Sellised asjad siis kooruvad välja, ootamatutel hetkedel, iseenda ja asjade peale vaadates. Paarist lihtsast ja hoolivast lausest saab alguse terve mõttelend.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar