Hajameelsuse tipp

Lugesin siin paar päeva tagasi, et Rainer Nõlvak kirjutas sellest, kuidas Hiiumaal jätavad inimesed külma ilmaga poodi minnes autodele võtmed ette ja mootori tööle. Ja siis manitses ennast, et talle selline harjumus väga külge ei jääks ja et ta siis selle tulemusena nt Tallinnas peaks meeles selline komme järgimata jätta.

Mina aga, ilma igasuguse pingutuseta, tegin täna Tallinna kesklinnas selle asja teoks - küll mitte mootorit käima jättes, aga võtmed jätsin siiski auto ette. Sellise asja võib põhjustada vaid äärmine hajameelsus. Ma tean ka, kust see hajameelsus tekkis - olin ametis parkimisaja alguse märkimisega. Ja kui see tehtud sai ega ma siis märganud, et autole võtmed ette jäid. Tulin aga autost kenasti välja ja kuna viimased päevad on pannud auto uksed kahtlaselt ebakindlalt töötama, siis ei vaevunud ma ka uste lukustamise peale mõtlema. Nii ma siis läksin, isegi teadmata, et olen jätnud just nüüdsama auto igaühele koheseks ärasõiduks sobivas seisus seisma. Kui auto juurde tagasi tulin, hakkasin autovõtmeid otsima. Ja mida ei ole, seda ei ole. Võtmed on kadunud. Kontrollisin kõik taskud mitmekordselt üle ja siis mõtlesin, et kas ehk tõesti olin nii osav, et jätsin nad autole ette. Ja muidugi, kummardudes üle rooli, võisingi näha neid kadunud võtmeid.