Mõtlesin, et suudan, aga ei suuda. Mõtlesin, et oskan, aga ei oska. Mõtlesin, et jaksan, aga ei jaksa. Nii selle eluga siis on. Arvad ennast suutvat kõike, arvad ennast hakkama saavat kõigega, ja siis saabub tõehetk ning selgub, et ega ikka ei suuda, ega ikka ei saa kõigega hakkama. Tõehetk tuleb siis, kui seda kõige vähem ootad ja kõige vähem valmis oled.
Jah, ma tunnistan ausalt, et ma olen nõrk, või siis teisipidi, ma pole piisavalt tugev. Tahaksin olla, aga ei ole. Mitte midagi mul selle asjaga teha ka pole - nii see lihtsalt on ja sellega pean ma leppima. Tean, et püüdsin ja andsin enda parima, aga ei tulnud midagi välja. Kas kunagi hakkan suutma ja saama, seda ma ei tea. Vaevalt seda keegi üldse teab...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar