Vahel on nii, et mingid mõtted saavad alguse üsna vähesest. Seekordseks mõtete vallandajaks oli kaks asja. Esmalt üks õhku visatud lause. Ja seejärel üks nähtud stseen, mis kutsus esile ühe mälestuse. Midagi seesugust, mis meenutas midagi, mis kippus juba meelest ära minema.
Nii võibki mõttetulva vallandajaks olla mõni üksik hetk, mille peale tekib ajus mõttekombinatsioon, mis viib väga kaugele sellest, mis esialgu oli või mille virvendus õhust vaid hetkeks läbi käis.
Oma mõtetes oleme vabad. Milleks neile siis piire ette seada - las nad olla nii, nagu tahavad, las nad lähevad sinna, kuhu nad ise heaks arvavad minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar