Vana suhe uues kuues

Millalgi minevikus olin ma olnud ühes suhtelaadses suhtes. Jah, just laadses, sest midagi kindlat ei olnud, mingeid sügavamaid arenguid ei toimunud. Ja siis, kui otsustasin, et soovin selgeks saada, kas sellest asjast võib midagi saada või mitte, sain otsesele küsimusele sellise Eesti mehe traditsioonilise reaktsiooni - pagemise ja põgenemise ja ebamugavustunde. Eilne päev aga, kus pinged olid maas, pakkus hoopis uut vaadet sellele suhtele, sest ometigi oli seal korraga olemas kõik see, mis oli selle asja juures head - mugav olemine teineteise seltsis, teineteise seltskonna nautimine. Ja nii ma mõtlengi, et miks ei oleks see võinud kohe niimoodi olla ja kohe niimoodi edasi minna. Aga ju siis oli vaja aega, ju siis oli vaja distantsi.