Kõik mu käigud on hästi läbi mõeldud, motivatsioon on paigas ja mõte on sees. Ja nüüd korraga on õhk puhas - mitte ühtegi motivaatorit pole seal, kus nad olema peaksid, kus nad olla võiksid. Mine kuhu tahad, mine millal tahad, ei ole ja kõik. Seepärast ma mõtlengi, et mis toimub, mis nüüd siis lahti on. Kui oleks tegemist ühe üksiku juhtumiga, siis võiks seda ju juhuseks nimetada, aga kui koorub välja selline muster, nagu praegu, ei saa ma märkamata jätta, et tegemist võib olla mingi sügavama märgiga. Mis märk see selline siis on? Et ma peaks oskama kaugemale vaadata, peaks oskama rohkematele inimestele võimalusi anda? Ei tea, eks vaatame, kuidas ja kuhu edasi, kas muster süveneb veelgi. Igal juhul on tegemist väga kõneka tähelepanekuga.
Veelgi huvitavam tähelepanek on see, et ma täna oleks ju võinud täiesti võluvast uuest motivaatorist võlutud saada, aga ei toiminud see asi, liiga ilus - ometi oli ju võimalus olemas, sest mingi vastastikune sümpaatia oli ju täiesti olemas, aga ei mingit arengut, ei mingit progressi. Ja eks see läheb samasse kapsaaeda, mille olen enda juurest viimasel ajal avastanud, mõtetega, mis mu peas ringi käivad, sellega, mida ma vaatan ja kuidas, mida märkan ja mida tähele panen. Mitte midagi ei saa ma parata ka sinna, et see kõik käib ühe konkreetse motivaatori pealt, on üks väga konkreetne võrdlusmaterjal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar