Täna sattusin olukorda, mis käib väga kenasti mu hiljutise näoraamatuteemalise tajumishetkega kokku. Nimelt juhtusin oma suu lahti tegema ja ütlema, et ma tõesti ei tea, mis toimub näoraamatus. Ja siis võttis praktiliselt terve kohalolev seltskond ette selle, et pidada mulle loengut sellel teemal, et mulle tuleks kehtestada näoraamatu lugemise kohustus, vähemalt pool tundi päevas, et see on minust täielik häbematus, et ma näoraamatut aktiivselt kasutada ei võta.
Ja nii ma saingi aru kuivõrd teises maailmas ma elan, kuivõrd teistsugused on minu arusaamisest asjadest ja minu normaalsus on ikka sootuks teistsugune. Selles kõiges ei olnud minu jaoks mitte midagi uut, see kõik on mulle ju ikka ja aina teada olnud.
Ja kuigi asi võiks olla nii, et ma võiksin rõõmu tunda selle üle, et mulle sellise kogemuse peale kohe räägiti üks teine sama seltskonnaga seotud lugu, mis puudutas kaasaegsete tehniliste lahenduste kasutamist - kui inimene soovis otsest ja aktiivset kontakti konkreetse küsimuse teemal, suunati ta täiesti sujuvalt ühe rakenduse manu, mida saab nutiseadmetega kasutada (sellel konkreetsel inimesel aga nutiseadet ei olnud, aga sellest ei lasknud soovitajad ennast kuidagi segada) - siis tegi see mind pigem kurvaks. See, et ilma rakendusteta ei oska kaasaegsed inimesed justkui enam midagi teha. Eks seda olen ma mitmel korral juba näha saanud küll ja veel, aga ma saan ju aru ka sellest, et minus võib kõnelda kadedus - et mul pole nutiseadet ja neid toredaid rakendusi, mida sinna kõike alla laadida saab.
Aga, siia kõrvale on mul ka just hiljutine kogemus, kus inimene arvas (ja pika küsimise peale ta selle siis ka sai), et ta tahab nutiseadet ja kui selle kasutamaõppimine ei osutunud nii lihtsaks, kui ta arvas, soovis ta oma vana nuppudega telefoni tagasi saada. Minul oli siis hea kõrvalt öelda, et eks sellel ole ikka põhjus, miks mul nutiseadet siiani pole ja kasutan oma vana ja head nuppudega telefoni. Siia juurde võin ju lisada, et tänane seltskondliku transpordi kogemus andis mulle veelkord kinnitust, et mu valik on hea - mitmest nähtud nutiseadmest vaid mõnel üksikul oli terve ja ühes tükis ekraan, teistel ilutses ikka ämblikuvõrk üle vaatevälja, minu telefon on palju kord maha kukkunud ja tükkideks laiali valgunud, aga ekraan on siiani terve ja kõik asjad toimivad, nagu peab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar