Ise loll, ise loll, ise loll

Eks ta ole, kui ikka olen loll, siis pole mitte midagi teha, ja kui saan sellele ka väljastpoolt kinnitust, siis pole imestada, kui peas kumiseb: "Ise loll, ise loll, ise loll!" Aga, eks lollus ongi karistatav ja loll saab kirikuski peksa ja kõik need teised ütlused, elutarkused siia juurde. Ja ega kaugelt mööda ei lähe ka see alaline tarkus, et ükski heategu ei jää karistamata. Et mitte õppetundi käest lasta, tuleb mul endale ausalt silma vaadata ja mõelda, mis edasi saab. Ühele küsimusele leidsin vastuse juba eile, nüüd on üle jäänud veel otsustada ka teise küsimuse osas. Ja siis veel, muidugi, kõige olulisem, ajastus. See saab olema määrava tähtsusega...