Elu on täis rikkusi, elu on täis häid ja teotahtelisi inimesi. Just niimoodi võib võtta kokku viimaste nädalate ja päevade kogemused. Meeletult palju inspireerivaid inimesi ümberringi. Südamega omi asju ajavaid, särasilmselt omi radu käimas, muutmas maailma, isiklike ja maailmale näha olevate suurte võitudega. Isegi siis, kui pealtnäha on tegemist kaotusega, jätkatakse valitud teed ja minnakse naerusuiselt edasi. Hoian kõigile neile pöialt, sest just sellised inimesed on inimesed, kelle pärast see maailm olemas on ja mul on hea meel, et elu on mulle pakkunud selliseid inimesi seltsi.
Ja iseäranis tore on, kui saad aru, et on veel inimesi, kelle väärtushinnangud ja arusaamad elust ühtivad minu omadega, kes lähevad lõpuni, kes teevad oma asja ära, ükskõik, kui keeruline see ka poleks, kes peavad oma lubadusi ja kannavad võetud vastutust. Minu pöidlad on küll nende kõigi teemal püsti.
Üks viimaste päevade uudis võtab kokku aga minu viimase aja mõtted. Seda, et mul on hea maitse, väga hea maitse, või siis oskus märgata ja tähele panna. See on alguse saanud juba põhikooli ajast, sest juba siis viskasin silma peale ühele inimesele, kes on Eesti finantsmaailmas aastaid suuri asju korda saatnud. Aga kui järele mõelda, siis juba aastaid enne seda oli üks teine inimene, kellele silma peale viskasin - temast on saanud tunnistatud arst. Ja nüüd siis vaatasin kahe auhinnagala pilte ja kui üks pilt oli enam-vähem ootuspärane, ehk siis puhta loomulik, vähemalt minu arvates, siis sinna kõrvale asetatuna teise gala pilt pani mind päris korralikult muigama - ka see oli hea valik, ka see inimene on ikka aeg-ajalt välja ilmunud, taaskord seetõttu, et tema tegemised paistavad välja. Ja seepeale tuleb mulle meelde keskkooli aeg ja sealtki üks inimene, kes samuti aeg-ajalt "välja paistab". Kuigi minu side nende inimestega on suuresti katkenud ja jälgin neid vaid distantsilt, on siiski hea näha, et neil läheb hästi ja nad igapäevaselt muudavad maailma paremaks! Aga, selle arutluskäigu tuum on selles, et mulle vist on ikka vaja inimesi, kes välja paistaksid, kes erineksid tavalisest, eredaid ja säravaid tähti, kangelasi, inspireerijaid, olgu nad siis parajasti kuitahes tagasihoidlikud.
Ja ju ma siis sobin sellesse seltskonda, kui inimene, kellega eile esimest korda lähemalt tutvusin, lubas minul silma peal hoidma hakata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar