Vaatan ja vaatan ja vaatan veel. Ja kui ma esialgu ei saanud aru, mida ma näen, siis nüüd hakkab see mulle vaikselt kohale jõudma. Saan aru, kuidas ja kus tekivad käärid, mis on see, mis eraldab. Ja mõistan, et põhjuseks on erinevad maailmad.
Meil igaühel on oma sõprus- ja tutvusringkond, milles me liigume ja suhtleme. Ja kuigi mõnel hetkel tundub ütlus selle kohta, et sõbrad ütlevad inimesed kohta paljugi, ajast ja arust, siis praegusel hetkel saan ma aru kuivõrd õige see tegelikult on. Ja seetõttu ei saagi toimida see, mis, ilma igasuguste väliste segajateta, oleks lihtne, loomulik ja iseenesestmõistetav. Kaks erinevat maailma, mis on teineteisest nii kaugel, ei saagi moodustada mingit ühisosa.
Ühes teises elus, ühes teises keskkonnas, ühel teisel ajal...
Ekselda ja mitte leida teeotsa, uidata ja kaotada leitudki tee käest...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar