Eile, kui taaskord oli kõrtsuring ja mina, nagu tavaliselt ikka ainult vett jõin, küsis üks inimene mu käest, nagu sel puhul ikka küsitakse, et kas ma üldse alkoholi ei tarbigi. Esimese reaktsioonina vastasin ma: "Mida vähem ma joon, seda vähem ma joon." Ja kohe asusin oma väljaütlemist parandama: "Mida vähem ma joon, seda vähem ma juua tahan."
Selline see mu elu praegu tõesti on - alkohol pole minu jaoks mingi ahvatlus, jätkuvalt. Ja tõesti on see asi nõnda, et ma ei taha juua alkoholi. Ja kui ma vahel harva midagi maitsengi, siis saan ma aru, et ma tegelikult ei taha, et ma tahan vett või teed või kakaod juua, kõik teised joogid võiks minu poolest suuresti olemata olla.
Ja iseäranis vahva oli selles valguses mu paari nädala tagune kogemus, kus olin sunnitult ilma autota õhtul linnas muusikat nautimas ja isegi selles olukorras ei tulnud mulle pähe, et ma võiks menüüst mõne hea õlle valida, ikka ainult alkoholivabad joogid, teiste jookide juurde ei liikunud isegi mu mõte ega pilk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar