Kollektsioon NEIST vaadetest täienes eile veel ühega, lisandus veel üks pilt. Olles juba seesugune spetsialist, sellisel alal, andis see lisandunud pilt vaid selge märgi sellest, et see suund, mida olen tajunud, on tõesti olemas olnud ja liikumine on ühesuunaline.
Ja see lisandunud pilt andis nüüd selle vaate, mida olin oodanud, mida vist tõesti olin salamisi näha saada soovinud (see, kust ma selle vaate leidsin, oli sootuks üllatav - taaskord näen ma ilmselt enam, kui keegi teine üldse sellelt pildilt näha võiks, taaskord on mulle antud mingid teised prillid ette, mulle tundub). Vaade, mida ma ise endale tekitada polnud tihanud, vaade, mille tekitamisest, kuigi mul on olnud võimalusi selle loomiseks küll ja veel, olen hoidunud. Oskus, mille olen omandanud sootuks teises olukorras, sootuks teises keskkonnas, on marjaks ära kulunud. Mitte näha, mitte märgata, mitte tähele panna.
Ja vastu taevast lendab mu enda jutt, mu enda sõnad. Kuigi jah, ma taipan, et mulle mõjub sootuks muu, mitte see, mis enamusele. Mulle mõjuvad teistsugused rõhuasetused või pigem teistsugused vaated.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar