Sama hästi, kui ma oskan skandaali üles kerida, sama hästi ja loomulikult tuleb mul välja ka kontvõõraks sattumine. Õigemini, sattumine kuhugi, kus ma tegelikult olema ei peaks või kuhu mind kutsutud pole.
Eile oli jälle üks selliseid pärastlõunaid. Olin hommikuks saanud kutse ühele sündmusele, kus on terve rida minu jaoks tuttavaid tegelasi. Ja kuidagi siis, päeva peale, sain kutse ka järelsündmusele. Teadmata mis ja kus ja kuidas, jõudsin ma kohta, kuhu ma oleks pidanud tegelikult juba eelmisel suvel jõudma - aga see oli igasuguste võimalustega neutraliseerunud, selle olukorra teket oli püütud vältida. Ja nõnda ma siis ikka päris korralikult muigasin, kui leidsin selle paiga, kuhu mind oli kutsutud, kuigi olin kontvõõraks, sest pererahvas ei teadnud minu tulekust midagi. Aga pole lugu, terve see õhtupoolik oli, ma sain aru, selle tähe all minemas - ootamatuid ja üllatavaid külalisi ühe ja teise kandi pealt. Hämmastav oli muidugi see, kui palju minu jaoks tuttavaid tegelasi lisandus. Ja kuigi olin jätkuvalt ja ikka kontvõõraks, siiski olin üsna rabatud, et elu mu sellisesse kohta juhatas. Eks üllatunud silmavaateid nägin minagi ühe ja teise kandi pealt.
Kui nüüd aga põhjalikumalt olukorrale silma vaadata, siis polnud selle kõiges ju mitte midagi üllatavat, iseäranis, kui mõelda sellele, mis seltskonnaga oli tegemist ja mis ringkonna inimesed olid kokku tulnud. Huumorit kui palju ja elu ikka täis üllatusi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar