Minu elumuster näitab seda, et inimesed ei saa mind endale lubada. Nii kummaline on see järeldus, milleni praegu jõudsin. Need elu eelnevad sidemed on põhjuseks, miks inimesed mind endale lubada ei saa. See, et inimesed mind endale lubada saaks, tähendab enamasti seda, et olemasolevate ahelate osas tuleb mingid suured muutused sisse viia.
Miks on mulle ikka ja alati see roll osaks langenud? Miks on just seesugustesse kingadesse minu jalad pandud? Ma ju näen ja saan aru ja mõistan. Ja alati olen ju arvestanud teistega. Millal ükskord saabub see hetk, kui ma võingi vaid iseendaga arvestada ega pea oma pead vaevama sellega, mis ja kuidas teistega saab. Kuigi, ma saan sisuliselt väga hästi aru, et kui ma unustaks vastutustunde ja hoolivuse, siis ei jääks minust enam mitte midagi järele. Aga kus ja millal on siis minu aeg ja koht? Et ma üldse ei peaks olema sellise valiku ees, et ma ei peaks üldse oma põhiväärtusi kahtluse alla seadma?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar