Elu on ikka kummalisusi täis. Äärest ääreni, servast servani. Inimesed toimetavad nii arusaamatute skeemide järgi, et mina juba ammu enam peaaegu ei imesta selle üle, mis toimub. Vahel aga pakuvad inimesed oma käitumusega paradokside paradokse.
Praegu on mul taaskord kõrvuti panna kaks täiesti paradoksaalset olukorda, mis lahenesid täiesti vastupidiselt sellele, milline oleks olnud minu loogika asjade toimetamisel.
Eks seal ole mingid sisemised põhjused, miks need asjad just sedapidi käisid, aga mina vaatan mõlema olukorra peale ega saa aru. Samal ajal saan tegelikult aru, millest tuleb see, et lahendused just seesugused olid, nagu nad nüüd välja kujunesid. Ja ikka on nii, et mõnel juhul pead killud ise kokku sobitama ja saad vastused seepeale kätte. Ja mõnel teisel juhul antakse kätte hoopis teistsugused killud ja siis jutustatakse sinna juurde ka lugu, mis kaasas käib. Kusjuures viimasel juhul on esialgsed killud teinud võimatuks loo kui sellise olemasolu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar