Nüüd olen siis jõudnud nii kaugele, et olen hakanud iseennast korrale kutsuma. Mis see siis on, et ma otsin midagi sealt, kust ma varem midagi otsinud ei ole, märkan neid asju, millele ma varem tähelepanu pööranud ei ole. Ennast pean korrale kutsuma selle pärast, et ma ei taha olla selline inimene, nagu praegu kipun olema. Ma tahan olla parem, tahan olla puhtam, tahan olla ausam. Ja nii peangi enesega vaeva nägema. See on küll väga raske, aga ma tean, et kui ma seda väga tahan ja endast kõik annan, siis ma saan sellega hakkama.
Selle kõige sees aga arvan, et kusagil ehk antakse vastus (või pigem seletus) sellele küsimusele, mis juba tükil ajal mu peas ringi käib ja mis mitte kuidagi ei käi kokku sellega, mida näen ja millest aru saan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar