Ma ei tea, kuidas on teiste inimestega. Ma ei tea, kuidas nemad oma elusid korraldavad. Mina olen viimasel ajal avastanud, et üks väga oluline minu tegude mõjutaja on see, mida ma ei saa endale lubada. Teistele lubamisega on lihtne - vaatad, kas saad lubaduse anda ja siis, kui tunned, et saad lubadust täita, siis ka annad. Aga iseendaga on asi sootuks keeruline. Iseendale antavate lubadustega on sedasi, et need sünnivad sisemiste võitluste tulemusena, kus tõekspidamised ja põhimõtted peavad omavahel võitlust. Ehk ongi siinkohal kindlam endale midagi mittelubada, läbi eituse anda väärtus sellele, mis tegelikult oluline on.
Nii ongi päris palju asju, mida ma endale lubada ei saa, sest minu sisemised tõekspidamised ei luba selliseid asju, lihtsalt ei näe võimalust ühe või teise asja realiseerumiseks. Samas ei saa ma endale lubada ka mõnda asja tegemata jätta, sest see oleks lihtsalt rumal ja mõtlematu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar