esmaspäev, 17. jaanuar 2011

Läkski mänguks kätte

Kui elu on juba üks suur mäng, siis ei suutnud minagi vastu panna kiusatusele selles mängus kaasa lüüa. Risk sai võetud, ennast osalejaks registreeritud, kuhu see kõik välja viib ja millised on tulemused, seda ma veel ei tea. Kindlasti tean aga seda, et kui olen näinud ja aru saanud, millised on mängureeglid ja kuidas nendega ringi käies mängu mängitakse, siis pole minulgi midagi muud teha, kui enese parema äranägemise järgi toimetada ja tuua mängu sellised elemendid, mis võivad viia hukatuslike tagajärgedeni või hoopis triumfeeriva võiduni.

Kui millestki ei hoolita, siis polegi vaja mitte millestki hoolida!

Sina nimetu ööga ja kuuga,
minu tungivaim palve on see:
ole nõus, et ma vaikiva suuga
sul sädelen kaelas kui kee.

Võhivõõrad mu laulud on sulle
ja me vahel on kauguste tuul.
Viska siiski mu vaim oma tulle
ja vala tast kahurikuul.

Minu haljust kui allikat kaljust
tähelt tähele saatku su puhk.
Tahan maitsta su leekide valjust
ja olla su ulmade uhk.

Ma tean, et sul aega on palju.
Aastatuhandeid mõõdab su samm.
Üle kõige sa armastad nalju,
läbi taevaste tõustes kui tamm.

Olen jõgi ja sina mu vesi
nõnda peksleme hirmunud voos.
Oled kõiksus, ja nii kahekesi
me lendleme taevastes koos.

Tee mind pilliks su kätesse längu
müriaadide keeltega.
Mängi mistahes valusat mängu
mu hinge ja meeltega.

Tean, et närbun su hõõguval pihul
nagu lõhnadest nõrkenud lill.
Praegu tunnen ent võitmatut kihu
olla kee, olla kuul, olla pill.
/Sina nimetu, Artur Alliksaar/

Ja meelevaldne tõlge kuulsast musketäride laulust:
Rüütlile on vaja armastust ja veel enam on rüütlile vaja edu!

Kommentaare ei ole: