... aeg-ajalt neid mõtteid. Püüan jätkuvalt aru saada ja mõistatada. Eks mõnes asjas olen nüüdseks targemaks saanud, vähemalt sedasi tundub mulle endale. Eks mõni asi jääbki segaseks ja arusaamatuks. Aga endale neid mõtteid ma keelata ei saa ja pole eriti vaja ka. Las nad siis olla, küsimused jäävad ilmselt alatiseks õhku. Kas peavadki elus kõik asjad selged olema? Kas peabki elus kõigist asjadest lõpuni aru saama?
On muidugi võimalik, et olen liiga nõrk, et need mõtted korralikult läbi mõelda ja kogu sasipundar lahti harutada, et kõigest aru saada. Aga tunnen, et see pole minu asi. Ja kuna see midagi muuta ei saa, siis ei leia ma ka, et sellel asjal mõtet oleks.
Nii jääb maailmas üks lugu taaskord pooleli, sest võib-olla nii ongi parem. Ja kui ma mingil hetkel soovisin väga, et juhtuks see, mida soovin, siis nüüd olen ma hoopis vastupidisel seisukohal - ma tahan, et mitte kunagi minu toonane soov täide ei läheks. Selliseid korrektiive teeb siis aeg...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar