Ma olen ilmselt vales maailmas, oma asjade ja mõtetega. Ja peamiselt ikka oma arusaamadega. Ma saan aru, et kooselu tähendab seda, et teineteisega arvestatakse, aga ometi ei tähenda see ju seda, et üks pool peaks teise poole käest luba küsima selleks, et midagi teha?
Selline oli minu hämmeldunud kõrvalpilk ühele pealtnähtud olukorrale.
Kas siis kooselu ongi selline elu, et üks pool otsustab ja määrab, mida on vaja teha, ja teine pool siis teeb seda, mida tal teha kästakse? Kas see tähendab siis automaatselt seda, et üks pool määrab ära kõik asjad, mida tehakse, otsustab kahe inimese eest?
Kui kooselu midagi seesugust tähendab, siis ma parem ei ela koos. Parem ikka olla omapäi ja ise omi asju otsustada ja vaadata ja kaaluda.
Eks ma saan aru ka sellest, et liigne demokraatia ei pruugi kuhugi viia ja lõpuks võib see tähendada seda, et igaüks toimetabki omaette ja omi asju, aga siiski tundus olukord minu jaoks kuidagi liiga karm.
4 kommentaari:
heh, vali endale selline kaaslane, kes on rahul sellega, et sina otsustad ja vastutad, heh-heh.
See on nüüd küll mõte, aga sellise valikuga oleks ma veel kõige vähem rahul. Milleks mulle vaja kedagi, kes midagi ise otsustada ei viitsi-taha-oska?
Ma ei tea, iga halb on millekski hea :D
Ah, ma olen jälle kõigist asjadest valesti aru saanud...
Postita kommentaar