Kas kahest korrast piisab, et aru saada, milline on korrapära? Selline küsimus on mu peas ringi käimas. Kui kaks korda järjest areneb olukord täpselt samamoodi, viies täpselt samasuguse tulemuseni, siis peaks see ju olema juba muster? Või vähemalt sedasi tundub minule praegu.
Ja see, milliste mõtete ja ootustega lähen mina asja sisse, ei saa kuidagi teoks. Kust küll leida see õige tee, mis viiks mind soovitud tulemuseni? Ei saa ju ometi lihtsalt ootama jääda ja kõrvalt vaadata, kas elu korraldab kõik nii, nagu vaja on, või ei tee ta seda mitte? Ikka ise tahaks meisterdada oma elu.
Samas ei oska ma eriti tõsiselt ka tekkida tahtvasse mustrisse suhtuda, sest kõrvale on tekkimas hoopis teine muster, kus kõik asjad lähevad minu esialgse tõuke peale soovitud suunas kenasti edasi - ehk juhtimine on minu käest ära võetud ja mina saan vaid enda astutud esimese sammu peale tekkinud sündmustejada nautida. Tore on ära tunda ja aru saada, mis asjad võiksid kokku käia ja millised inimesed tasub omavahel siduda - selliste äratundmiste najal on hea oma elul kulgeda lasta. Nõnda, et oleks hea. Nõnda, et oleks mõnus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar