Täna on siis üle mitme aja viimaks ometi selline hetk, mil olen saanud natukeseks aja maha võtta ja vaadata-mõelda selle peale, mis toimub ja mis on. Viimasel ajal on elu nii kiired tuurid üles tirinud, et lihtsalt ei jõua. Lihtsalt ei jõua eluga sammu pidada. Või siis pigem on vaja elu elada, pole aega mõtisklemiseks, pole aega selleks, et analüüsida seda, mis toimub.
See on ju tegelikult hea ja selline peabki elu olema - elad selle igat päeva, kasutad ära kõik võimalused, mida elul pakkuda on, ja siis võid vaid sellel hetkel, kui peaks olema vajadus elule tagasivaadet teha, olla enesega rahul, et olid ja elasid seda elu, võttes sellest kõik, mis võtta andis, elades igat hingetõmmet täiel rinnal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar