Eilne päev möödus kuidagi kiiresti, peamiselt siseruumides, ja siis korraga avastasin ma, kuiväga ma vajan valgust ja värsket õhku. Ei hoolinud ma kallavast vihmast - eks paistab, kuidas mu keha läbiloetamisele reageerib -, ei hoolinud ma undavast tuulest, mul oli vaid vajadus valguse ja värske õhu järele.Ja kuigi külm oli juba kontide ligi saanud, võtsin siiski pildikaamera kätte ja seadsin ennast päikeseloojangu ajaks veel piltegi tegema. Tuul küll ulus päris korralikult, aga siiski oli mõnus, see valgus ja värske õhk, kõike seda päris korralikus külluses. Lisaks veel üldine vaikus ja eraldatus ka. Lummavad loodusvaated muidugi ka - see kõik, mille pärast see teekond üldse ette võetud sai.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar