Kui ma üksaeg siin ühe sõbrannaga arutasin oma ise endale tööandjaks olemise teemat ja lisasin, kuidas ma isegi olen imestunud, et ma olen nii kaua vastu pidanud, nagu olen, iseäranis arvestades seda teadmist, mis siin mõnel hetkel on väga valusalt üles tulnud - et ma ei ole äriinimene -, siis oli tema üllatunud selle üle, et kuidas ma endale tööd leian, et tema küll ei oskaks.
Mina aga vastasin seda, mida ma ikka tõdenud olen - et töö tuleb ise mu juurde. Ja tegelikult pole mul vaja teha muud, kui vaid avada oma suu ja kõnelda. Kui ma räägin sellest, mida teen või mida teinud olen, siis inimestel on ikka kitsaskohti, mida neil on vaja kõrvaldada (palju katkisi süsteeme on ümberringi või asju, mida saaks oluliselt paremini teha). Ja lisaks on hea rääkida neist asjadest, mis on esiaglsel hinnangul tunduvad kõrvalised olevat, aga millega ka kokku olen puutunud.
Eile tegin jälle, kahel korral, oma suu kenasti lahti. Ja tulemus oli see, et ühelt poolt lubati hakata juba praegu (kui mul tegelikult on tööjärg ees ja enne paari kuud midagi uut ja suurt ette võtta ei saa) mulle töid ette laduma, teiselt poolt aga helistati mulle hetk tagasi ja pakuti välja üks täiesti uus teema, millega ma pole juba aastaid kokku puutunud, aga mille baasteadmised mul ikkagi olemas on.
Nii et, vaid avada suu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar