reede, 22. aprill 2016

Täielik hasart

Ma poleks osanud arvata, et üks nii lihtne asi, nagu pilditegemine, võib olla nii hasarti tekitav. Lihtsalt poleks arvanud. Aga nüüd, mõned nädalad oma uut pilditegemise masinat käes hoidnuna ja hulgaliselt pilte teinuna, on mul tekkima hakanud sõltuvus, sõltuvus jäädvustada seda, mida ma näen.

Kõige kaunim on kogu selle asja juures see, et loodus on praegu nii kutsuv olnud ja igati soodustanud sellise sõltuvuse arengut. Kui päev hakkab ennast õhtu poole kerima, siis ikka vaatan välja sellise pilguga, et ei tea, kuidas siis tänane päikeseloojang välja võiks näha. Ja loodus on selles kõiges ikka väga külluslik olnud - need päikeseloojangud, mis olen kaamera silma läbi jäädvustanud, on olnud kõik imelised ja erilised, ilupilte on arvutis küll ja veel.

Ja huvitav on selle asja juures see, et mida rohkem ma vaatan ja uudistan, seda enam märkan ma ilu enda ümber, mille kõik tahaks kinni püüda ja seda ka teistega jagada.

Kommentaare ei ole: