Vaatasin, et juba üle 5 aasta on need asjad seisnud, peidetuna, avalikkuse silma alt ära. Ja praegu ma tunnen, et on tulnud aeg, lõpetada nende lugude sahtlis olemise aeg.
Olid ajad, kui minagi kirjutasin, luulet. Sest luule oli mu sees. Võib-olla tulevad need ajad millalgi veel tagasi, mine tea, praegu olen päris pikalt ilma luuleta(miseta) saanud. Ju siis pole vaja olnud...
Ja see, et seegi osa minust avalikkuse ette toodud sai, on omaette märk. Täna on selline päev, eile oli selline päeva, üleeile oli selline päev - minna lasta ja vabaks lasta ja vaatada, mis siis toimuma hakkab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar