Seda lugu võiks jutustada nagu muinasjuttu. Algus võiks olla: elasid kord kaks õde...
Ja kuigi aastaid on läinud ja arusaamatusi on olnud palju, haiget tegemist ja saamist, valesti mõistmist, saabus probleemi tegelik olemus-selgus alles praegu. Ma tean, et ma võin teha kaugeleulatuvaid järeldusi, aga vaid üks lause, kus räägitakse sellest ajast, kui ma olin just täisealiseks saanud, asetas praegu asjad paika.
Lugu siis seesugune, et oli üks sündmus, minu elus väga oluline, võiks nüüd tagantjärele öelda. Ja tuleb välja, et kui ma arvasin esialgu, et see on seotud vaid minu ja ühe mehega, siis nüüd tuleb välja, et sellesse olukorda on kaasatud ka mu enda õde.
Ja kui ma ei ole aru saanud vastasseisust, mida olen kõrvalt näinud ja pole mõistnud, mis selle taga on, kuigi mul oli oma teooria, siis praegu sain aru, milles probleem on, ka sel juhul ja teadmise, et mul on olnud õigus. Puhas naiselik kadedus, muud ei midagi. Nii loomulik, nii iseenesestmõistetav, nii arusaadav. Kõik see vaht, mille taha seda peita üritatakse, ei mängi mingit rolli, aga tuleb välja, et mina osutusin ühel hetkel atraktiivsemaks kui mu vanem õde ja selles ongi kogu asja tuum. Ja mina, rumaluke, ei saanud sellest aru.
Nüüd siis, selle teadmise juures, võin vaid tark olla ja asjadele sootuks teises valguses otsa vaadata. Võib-olla kustutab see nüüd ka kõik teised minevikuvarjud, need olid niigi juba väga nõrgaks jäänud!
2 kommentaari:
Sa oled ju "ikkagi naine"!
Tänud! Näed Sa siis, kui kaua võib mõne asjaga aega minna! Et sellest - st siis naiseks olemisest - ka selles kontekstis aru saada.
Minu olen ikka mõelnud/tegutsenud nõnda, et ma ei konkureeri meeste teemal oma sõbrannadega (sõpradega pole juhust olnud sellises kontekstis isegi mõelda) ja veel vähem olen ma püüdnud konkureerida oma õega. Aga tuleb välja, et mina ei konkureerinud, minuga konkureeriti, ja mina osutusin valituks (kuna aastaid on nii palju möödas, siis ma ei mäleta, kas seal oli ka mingi reaalne hetk või kogemus, et oleks võinud konkurentsi tunda). Ja mina ei mõiganud sellest kõigest mitte kõige vähematki...
Taaskord tuleb mul imestada kuivõrd naiivne ma olen olnud, kogu oma elu. Aga teisest küljest: ju see naiivsus on mind säästnud väga paljudest asjadest. Ja neist ka läbi aidanud.
Postita kommentaar