Eks selline asjade seis, et mul on mingis asjad õigus, on mulle alati meeldinud. Ja nüüd, iroonilisel kombel, on minu üks ütlus osutunud õigemaks, kui kõik teised äraproovitud vahendid ja inimesed.
Lugu siis seesugune, et üks mulle lähedane inimene on oma igapäevaste asjade ja toimetuste juures ikka otsinud abi väljaspoolt. Minulegi on ta selliseid asju soovitanud, kuid ma olen need soovitused ikka kindlalt kõrvale heitnud, sest olen aina elanud selle põhimõttega, et ise pean oma asjadega hakkama saama ja see tähendab ka seda, et kui olen mingi valiku või otsuse teinud, siis pean silmitsi seisma ka tagajärgedega.
Ja nüüd, kui seesama mulle lähedane inimene on käinud ühe targa juurest teise juurde, on selgunud ootamatu tõsiasi, et väljastpoolt ei saagi teda enam keegi aidata, et nüüd tuleb tal ise hakata ennast aitama. Kuigi see peaks olema minu jaoks suur hõiskamise ja targutamise koht, ei ole minus seesugust tunnet ega tahtmist, pigem on see kurva tõsiasja nentimine, sest just praegu vajaks ta minu hinnangul välist abi. Aga, kui ise, siis ikka ise.
Ja mu silme ette kerkib üks teine inimene, üks teine olukord ja minu otseselt lausutud sõnad: "Sul tuleb ennast ise aidata!" Loodetavasti on see olukord nüüdseks lahenenud ja see inimene enese abistamisega hästi hakkama saanud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar