Kui hakkasid ilmnema esimesed märgid, mõtlesin ma, et minu peas on midagi viltu, et ma ilmselt teen liiga kaugeleulatuvaid ja meelevaldseid järeldusi. Aga mida aeg edasi, seda enam nimekiri täieneb. Ja nüüd ma ootan juba pigem sportliku huviga - et kui kaugele see asi siis läheb, mis edasi juhtuma hakkama. Lihtne on teha linnukesi kastidesse ja ära tabada, et see kõik on juba läbi tehtud, see kõik on juba olnud.
Ja kuna see just nõnda on, siis tekib mul küsimus, et kas need asjad niimoodi peavadki käima, kas selline ongi asjade loomulik käik. Eks paistab, mis edasi saama hakkab, niipalju on asjalood muutunud, et ma võtan asju oluliselt rahulikumalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar