Tean-tean, et olen alati olnud see inimene, kes tunneb uhkust selle üle, missugused inimesed minu ümber on. Ja eilse päeva uudis pani mind suisa muigama (ja omas suures uhkusetundmise tuhinas tahan ma seda ju ometi ka jagada). Üleeilse Oscar'ite jagamise tuules rääkis mu sõber eile mulle, et üks tema koolikaaslane ja harjutuspartner sai Oscar'i, seda siis parima naiskõrvalosatäitja kategoorias.
Ja korraga sain aru kuivõrd hästi sobib siiagi minu ühe inimese teooria, juba suisa globaalsetes mõõtmetes. Muidugi oli mul kohe terve rida küsimusi Alicia Vikander'i, kellest siis jutt oli, kohta. Ja tore oli kuulda, et tegemist on väga südamliku ja armsa noore naisega. Ja peamine sõnum oli see, et teda tema kodumaal Rootsis peetakse järgmiseks Ingrid Bergmaniks. Loomulikult tuleb selles valguses võtta ette ka "Danish Girl'i" vaatamine.
Ja kui teema juba Oscar'ite peale läks, siis on mul meeletult hea meel, et Leo lõpuks ometi Oscar'i sai, ta oleks minu arvates seda väärt olnud juba "What's Eating Gilbert Grape'is" mängitud rolli eest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar