Kui ma midagi tahan ja seda ei saa, siis tekib minus ikka väike protestimeeleolu. Ja nüüd siis ongi just üks seesugune asi mu meeli enda külge tõmbamas. Et kuidas on nii, et asi, mis peaks mulle osaks saama, on minust juba kahel väga konkreetsel korral minust väga lähedalt mööda läinud. Mis selle asja mõte on? Mis selle asjaga siis nüüd on? Kas tõesti arvan ma liiga palju sellest, mis mulle osaks peaks saama? Või siis on elul mingi parem variant minu jaoks varuks?
Igal juhul vaatan oma elu kõrvalt ja püüan mõistada, miks asjad on nii, nagu nad on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar