Kunagi, kui pidin psühholoogilisi teste tegema, sõnas psühholoog mulle kokkuvõtteks: "Kas Sa hoiad ennast tagasi? Sa ei peaks seda tegema." Eks ma siis ütlesin, et on teemasid, milles ma ennast kindlasti tagasi ei hoia.
Kuid on üks valdkond, milles ma ikka ja aina olen püüdnud ennast tagasi hoida - inimeste sildistamine. Lihtsalt, ma tunnen, et kui ma ise olen eksinud ja vigu teinud, pole saanud kunagi öelda, et ma olen täiuslik inimene, kasvõi iseenda jaoks, siis ei saa ma kellegi teise tegudele hinnangut anda, neile silti külge panna. Võib-olla ongi viga selles, et ma usun ja usaldan lõpuni, loodan siiski parimat. Ka siis, kui märgid näitavad midagi muud.
Ega see ei takista mul siiski tundmast kõiki neid tundeid, mis kaasnevad sellega, kui kellegi teod on minu arusaamistest ja tõekspidamistest kaugel.
Ja loomulikult käib selle kõige juurde ka teadmine, et meil kõigil oma head ja vead, me kõik oleme, nagu oleme, miskit pole sinna parata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar