Huvitavaid vaateid pakub ikka elu. Kui ühel hetkel tundub mingi asi olevat täiesti iseenesestmõistetav või lausa üleliigne, siis ootamatute olukordade tulemusena võib ta saada igatsetuks ja ihaldatuks. Kui nüüd olude sunnil üle mitme aja fotoaparaadi kätte sain (ja loodus omalt poolt imeliste vaadetega palju kaasa aitas), tundsin, et minus on pildistamise kirg, mida tuleb vaigistama asuda.
Esialgu arvasin, et see selline hetkeline kiusatus vaid oli, sest mu iidvana mobiiltelefon võimaldab ka pilti teha, aga see pole ikka see - ainult nupule vajutamise võimalus, ei midagi enamat, ei mingeid seadistusi, mängimisi, proovimisi, katsetamisi. Kuigi, emotsiooni edasiandmiseks sobib ju küll:
Ja kõige lihtsam viis kiusatusest jagu saada on muidugi sellele järele anda... Mu viimased päevad on selles osas iseäranis värvikad olnud, andsin veel ühele kirele-kiusatusele järele. Hullumeelsed ideed mõlemad, aga elu on elamiseks ja rõõmu tundmiseks, eks hiljem selgub, mis edasi saama hakkab.
Eks ma saan aru ka sellest, et tulemuseks on veelgi suurem eraldatus, aga las ta siis olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar