Kaua see märtsipäike mu pähe paista kavatseb? Lihtsalt tekkis selline küsimus. Selle peale, mida ma eile tegin. Keset hokieelset jutuajamist ladusin endast välja, endale täiesti kohatult, mitmemõtlemise nalja. Nii mitmemõttelise (ja ometi nii selgesti aru saadava), et olin isegi üllatunud, kuhu ja kuidas ma oma naljaga läksin. Paar sõna, žest sinna juurde ja oligi nali valmis.
Kus on minu siivsus, kus on enesetsensuur ja kustkohast tuleb korraga selline tunne, et just sellist nalja peaks tegema?
Igal juhul, hoki riietusruum, kus olen aastaid juba selleteemalise kogemuse saanud (meeste seltskonnas käivad naljad enamasti ikka vaid ühe teema ümber), on nüüd üllataval kombel minu peale mõjuma hakanud. Iseendale mõeldes avastan korraga, et minus on vallandunud midagi minu jaoks arusaamatut ja mõistmatut.
Ja tuleb meelde üks aastatetagune vestlus:
"Käitu nüüd korralikult!"
"Ma olen juba liiga kaua liiga korralikult käitunud!"
Ja kuigi inimene tegeles pigem enda manitsemisega, siis korralikust käitumisest jäi asi tookord väga kaugele, nii ühelt, kui ka teiselt poolt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar