Eilse päeva ja "Onegin'i" tuules, tekkis mul üks mõte. Aga kuna kõik otsad olid lahtised, midagi kindlat ei olnud, otsustasin, et lasen elul otsustada - kui on ette nähtud, siis on ette nähtud.
Mõnikord mulle meeldib teha niimoodi - jätta otsus tegemata ja vaadata, mis toimuma hakkab. Siis läheb kõik loomulikku rada pidi, täpselt nii, nagu on ette nähtud. Kui tuleb hetk, mil on minu panust vaja, siis ma panustan, muidu aga lepin sellega, et ju siis niimoodi pidigi minema.
Meelekindlust nõuab seesugune mõttemall aga üsna palju - et mitte tormata edasi oma soovidega, et mitte lasta ennast kaasa viia unelmatel ja unistustel, vaid võtta asja rahulikult, väljapeetud mõõdukusega.
Praegusel hetkel paistab, et see mõte, mis mu peas oli, saab teoks - nüüdseks on lahtised otsad enam-vähem kinni seotud ja ajagraafik on täiesti õige. Tore! Teeme siis ära!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar