Kuna minu eilsed toimetused kestsid varaste hommikutundideni, siis ei teadnud ma valimistulemustest suurt midagi kuni umbes poole kolmeni öösel, kui juhtusin kuulma jutuajamist sellel teemal. Eks ma siis asusin kohe ka ise täpsemalt küsima, et kes ja kui palju ja nii edasi.
Ja üldiselt teeb see asi mind ikka väga nõutuks. Ma ei saa aru, lihtsalt ei saa aru. Kas siis inimesed on tõesti nii rumalad, kas nad siis tõesti ei saa aru?
Kuigi, mis siin ikka imestada, kui parim tegevus antud olukorras tundus olevat valima mitte minna. Nüüd siis tuleb leppida sellega, mis on ja kuidas. Ülbus ja üleolek saavad olema veelgi radikaalsemad, reaalset muutust paremuse poole Eesti elus ei toimu.
Ja minu peas kõlab küsimus: kas siis tõesti on inimesed rahul, kas nad tõesti on selle poolt, mis ümberringi toimub? Seda peaks ju valimistulemus näitama? Kodaniku ainus oluline võimalus sekkuda riigijuhtimisse, anda oma hääl...
Kuigi jah, suur osa Eesti kodanikke on juba jalgadega hääletanud. Üks, keda tean, läks eelmisel neljapäeval. Kui siin polnud teda vaja, siis tuli tal mujale minna, mujalt võimalusi otsida.
Ja ikka ja aina mõtlen nende arvukate välismaalaste peale, kes siin Eestis toimetavad, kahes mu suhtlusringkonnas on nad tugevalt esindatud. Nad tunnevad ennast hästi, nemad on siin heal meelel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar