Ma ei tea, milles asi on - kas ma olen lihtsalt üle igasuguse piiri läinud ja oleks vaja puhkust või on see milleski muus - igal juhul olen endas avastanud leppimatuse. Võib-olla pole leppimatus päris õige sõna. Pigem on asi selles, et inimesed oma käitumismallidega on mind väga kõvasti häirima hakanud. Tegelikult on ju tegemist väga toredate inimestega, aga häirivad kõik asjad. On ainult üks inimene terve seltskonna peale, kelle puhul mul pole mingeid pretensioone. Ülejäänutega on ikka nii, et ühel ja teisel hetkel leian ennast olukorrast, kus mõne inimese tegu minus protesti püsti ajab või siis lihtsalt häirib.
Tegelikult on see selge märk sellest, et tuleb teha muutus, sest kui ma olen juba sellises seisus, siis ilmselt paremuse poole see asi ei lähe, sest inimesed jäävad ju oma põhiolemuselt samaks. Võib ju juhtuda ka nii, et leppimatus minu aina kasvad ja peagi leian ennast olukorrast, kus iga väike asi häirib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar